MINA ja maailm

Ootamatult jõudis kätte aeg, mida emme juba nii kaua oodanud oli, et enam ei oodanudki. No mitte päris nii tegelikult, aga pikisilmi ootas emps küll, millal ometi Maria aru saab, mi tegelane see "mina" selline on. Seni rääkis ta endast ikka kolmandas isikus, et "anna Mannule ..." ja "Mannu tahab ..." jne. Ja ega empski kaasa ei aidanud mina-tunde tekkimisele, sest ikka avastas ta ennast Mariaga rääkimas kasutades väljendeid nagu "Emme teeb ..." ja "Anna emmele käsi!" jne.
Ja kõigest hoolimata hakkas Maria mõned päevad tagasi täiesti korrektseid mina-lauseid moodustama. Nüüd käib ta ringi ja jutustab tähtsalt:
"Anna mulle palun see lill!"
"Emme palun tule aita mind!"
"Ma ei saa seda sokki jalga."
"Hakkame nüüd sööma!"
"Hakkame poodi minema"
jne.
Nii lahe jõulukingitus emmele!!
Uusi sõnu lisandub Maria sõnavarasse muidugi iga päev, aga viimsel ajal on ta kasutama hakanud ka sõnu nagu "see auto on TÄITSA katki", "MINGI paber", "siin on MINGISUGUSED täpid" jne. Eks ta nopib need sõnad välja oma vanemate ja teiste lähedaste juttudest, aga naljaksas, et enda kõnes me seeliseid sõnu ju ekstra ei kuule, aga lapse suus kõlavad nad kuidagi eriti toredalt.

Issi padi

Et kogu lugu õigesti mõista peab kõigepealt lahti seletama ühe oluline mõiste. Nimelt Maria nimetab patja peapadjaks - see jäi tal meelde sellest, et emme kasutas igal õhtul sõnu "pane pea padja peale". Nii ongi siiani kõik padjad Maria jaoks peapadjad kuidas talle ka ei seletaks, et lihtsalt "padi" on piisav öelda.
Igatahes üritas emps eile Mariat lõunaunele meelitada lootes ise samal ajal tema kõrval oma pabereid lehitseda. Et parem lugeda oleks, siis võttis ta lisaks enda padja kõrvalt pea alla ka issi padja.
Kohe reageeris Maria: "Pane issi peapadi tagasi!".
"Aga issit ei ole ju praegu, miks ma siis ei või tema patja kasutada?", küsis emps.
"Pane issi peapadi oma kohale tagasi, las ta ootab seal issit." jäi Maria endale kindlaks.
Ega ei jäänudki siis emmel muud üle kui issi padi oma kohale tagasi panna ja ise enda oma rulli keerata, et natukenegi kõrgem tunduks.
Vot niimoodi hoiab Maria oma issit, et isegi issi padi on püha ;-)

Päkapikk vaatab!

Maria sööb koos vanaema ja emmega laua taga lõunat. Kõige rohkem maitsevad viinerid, kõrvitsat hammustaks vahel peale, aga kartuli jätaks enamasti vahele. Vanaema siis hurjutab kõrvalt, et päkapikk vaatab akna tagant, kuidas sa sööd ja kui sa kartulit ka sööd, siis oled sa hea laps. Maria mõtleb natuke, ning teatab: "Päkapikk vaatab sind ka, vanaema!"

2-aastane Maria

Aeg lendab meeletu kiirusega ja kuidas ka ei püüaks, ei jõua kõike imetoredat, mis meie Maria päevades leidub, siia kirja panna. Aga aeg-ajalt ikka.
November on taas möödas ja seega Maria jälle aastajagu vanem - kokku juba kaks aastat! Kui palju ta ise juba sünnipäeva tähendusest aru saab ... ei oska öelda. Peale kõiki neid pidustusi ja paljusid külalisi, mis sel puhul ära nähti, on pilt ehk juba selgem. Päris alguses igal juhul, kui emme Mariale vaikselt rääkima hakkas, et varsti tuleb Maria sünnipäev, Maria sellest küll midagi head oodata ei osanud. Punnis ikka vastu, et ei tule, emmel tuleb sünnipäev ja nii iga kord kui sellest juttu tuli. Nüüd teatab ta mõnel tavaliselgi hommikul, et Maria tahaks täna sünnipäevale minna!
Aga milline siis on 2-aastane Maria. Hästi seltskondlik, laulu- ning mänguhimuline plika on!

Lasteaiast koos sealsete sõpradega on saanud lemmikmängupaik, kust õhtul koju tulemise vajadust peab emme vahel üsna pikalt põhjendama. Vahepeal hakkas Mammu juba söömagi korralikult, kui pärast kahenädalast köha-nohuga kodusolemist saabus selles vallas taas nullseis. Nüüdseks juba jälle sööb, aga on väga valiv ja eelistab enamasti magustoite. Samas sööb siis õhtul kodus mehe moodi kartulit viinerit ja tomatit. Võta sa kinni, miks see lasteiatoit, siis peale ei lähe. Menüü näeb küll ahvatlev välja, vähemalt emmele-issile.

Juba enne Maria sündi kingiti emmele esimene plaat "Beebimuusika" ja alates Maria sünnist on emmel-issil Maria magama panemiseks ja rahustamiseks ikka laulujupp varuks olnud. Nüüd shoppab emme pidevalt plaadipoes, et uusi toredaid lastelaulude plaate leida, sest Mariale väga meeldib lastelaule kuulata ja neid laulda. Lemmiklauluks on tal Mutionu pidu ehk Maria jaoks mutionu laul, mille ta võib sobiva tuju korral otsast lõpuni ette laulda. Salmide järjekord ei ole muidugi määrav ja kiirvariant sellest laulust, mis tihedamini ettekandmist leiab, kõlab:
"Elas metsas mutionu,
keset kuuski noori vanu,
See oli päise päeva aal'
pilla palla pillerkaar!"
Veel on Marial peas Põdra maja ja päkapiku laul. Üksikuid salmikesi erinevatest lauludest teab ta aga rohkem veel: Küll on kena kelguga ... , Kriips kraaps kriibus kraabus, kriips kraaps kriibus kraabus, kriipsu-Kaarel meile saabus ... , Tiiu talu tütrekene kaske, kaske ... , Muki on koerake, väikene koerake ... , Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, nutab karumõmm ... . See ei ole tegelikult lõplik nimekiri. Emps lihtsalt ei suuda hetkel meenutada rohkem. Üllatusi uute laulude näol tuleb tihti, sest autoga sõites me enam üldse mitte midagi muud ei kuula kui lastelaulude plaate (välja arvatud siis, kui Mann autos magab, siis emps paneb vaikselt raadio, sest temalegi hakkavad need laulud vaikselt pähe kuluma). Kodus kuulame Pipi laule ja nüüd pühade ajal laste jõululaule.

Järgmised jutud jäävad järgmiseks korraks!