Sünnipäev

Täna on minu 10-kuune sünnipäev. Aga see ei ole hea päev. Hommikust peale lihtsalt tuju ei ole. Süüa ei taha, juua ei taha. Mängida ka eriti ei taha. Tahaks kogu aeg emme sülle ja tissi tahaks ka. Emme võtab sülle ja annab tissi. Natukese aja pärast ei taha enam seda ka. Ma ei saa aru, miks emme peab neid nõusid pesema. Nutan... Emme muudkui mõtleb välja asju, mis peaks mul olemise paremaks tegema. Ma pole enam mitu päeva jälle korralikult kakanud. Emme tegi Microlaxi ja istusime potile. Natuke aega oli täitsa mõnus seal istuda ja kakada ja nukuga mängida. Aga nii kui puhas mähku alla sai ja riided selga, tuli jälle virisemise tuju. Emme pani siis mulle igemete peale geeli. Et äkki teevad tulevased kikud igeme sees häda. Ei läinud paremaks. Tahaks tissi. Kui saan, siis tegelikult ei taha ka enam. Emme hakkas koristama. Mööda tube tolmuimejat jälitada on päris huvitav.
Nüüd tuli uni ... Loodetavasti näen värvilisi unenägusid ja õhtupoolik tuleb lõbusam. Sõidame ju külla vanavanematele ja täna on ikkagi minu sünnipäev.

Tubli tüdruk!

Eile mõtlesin, et hakkan rõngaid torni laduma. Kõik suured inimesed toimetasid mingeid suurte inimeste asju ja mina siis mõtlesin, et kui prooviks ka neid rõngaid sinna posti otsa torgata. Seni olen seda torni vaid laiali lammutanud. Nii ma siis vaikselt nikerdasin omaette, kui äkki emme tuppa astus ja minu tegevust märkas. Oi-oi-oi kus ma sain alles kiita!! Oleks varem teadnud, et ma kohe nii tubli tüdruk olen, kui rõngad torni otsa laon, siis oleks võibolla varemgi seda teinud ;-)

Minu tavaline päev

Olen tänaseks 9-kuune ja kümnendastki elukuust on juba pool möödas. Aeg panna kirja kõik tööd-tegemised, mis päeva jooksul tegemist tahavad.
Hommikuti ärkan ma tavaliselt kella 8-9 paiku, vahel armastan magada ka peaaegu kümneni. Ennem lõplikku üles ärkamist meeldib mulle veel voodis lesida ja emmet vaadata, eriti mõnus on, kui emme mind silitab ja masseerib. Siis paneme riidesse ja ma mängin natuke omaette. Kui emme sööb, siis mina närin laua ääres leiba. No seltskonna mõttes. Siis hakkan mina sööma. Emme keedab mulle kas mannapudru või söön Nestle pakipudru. Pudru peale paneme maasika või ploomi toormoosi. Peale joon kas teed või piima. Kella 11-12 paiku tuleb mul uuesti uni. Tukun natuke - no nii kolmveerand tundi, aga vahel ka poolteist.
Kella kolme nelja paiku pärastlõunal läheme emmega välja jalutama. Tavaliselt käime ka poes ja siis ma magan võibolla tunnikese. Aga vahel läheme ka linna peale kolama. Siis ma olen kandelinas, kuna lapsevanker ja tänapäeva ühistrantsport ei ole emme arvates väga õnnestunud kombinatsioon. Sealt emme kaenlast on mu meelest hästu turvaline maailma uudistada ja kandelinas on muide ka väga mõnus tukastada.
Õhtupoole meeldib mulle see kui kõik koju tulevad - issi ja vanaema ja vanaisa ja onu Eero. Siis kõik mängivad minuga ja issi hüpitab ja onu Eero lennutab ja mis kõik veel ...
Tuttu lähen tavaliselt pärast kümmet, aga vahel tuleb uni ka kella üheksa ajal. Seda siis kui eriti pingeline päev seljataga.
Iga päev annab emme mulle toorest ploomi, kuna muidu on mu kõht kinni. Õuna söön ka vahel, aga kuna mul ühtegi hammast ikka veel ei ole, siis on see ettevõtmine natukene raskendatud. Aga igemetega saab ka üsna hästi õunatükki riivida. Emme on proovinud mulle pakkuda ka riivitud õuna lusikaga, aga see ei ole ikkagi see. Tahan ise!!
Oskan teleka puldist käima panna ja kanaleid vahetada.
Pesumasinat olen ka püüdnud programmeerida, aga see veel välja ei kukkunud.
Olen juba kaks korda emmega kinos käinud ja lähen kindlasti veel.
Autoga sõitmine mulle ka täitsa meeldib, eriti uneajal.
Varsti hakkan kõndima. Praegu teen esimesi sammukesi emme näpust kinni hoides. Tasakaalu jääb veel natukene väheks, et päris ise kõndida.
Mänguasjadest on mulle algusest peale meeldinud kõik asjad, mis ei ole mänguasjad. Üleüldine lemmik on emme mobiiltelefon, aga mulle meeldib mängida veel ka issi kosmeetikakotiga, köögikapinuppudega, pildialbumeid ja plaate riiulist välja tirida, uurida, mis vanaema peeglilauasahtlis peidus on jne. No ega see kõik muidugi lubatud ei ole, aga vahel mul ikka õnnestub.

Nüüd on minul ka oma mõtete talletamise koht

Lugesin just oma sõprade-sõbrannade-eakaaslaste mõtteid ning kange soov tuli ka omale selline mõtete talletamise koht soetada. Valmis see nüüd siis on. Emme abiga loomulikult. Ja kuna mina ise veel hästi tähtedest sõnu ja sõnadest lauseid moodustada ei oska (kuigi klaviatuuril klõbistada, nii nagu emme, oskan juba küll), siis esialgu luban emmel lahkesti oma mõtteid ja tundeid siin vahendada. Või no tegelikult võib ka issi mind teinekord siin väljendada, sest võibolla emme ei ole just parajasti kaasas kui meil issiga midagi põnevat juhtub.