Lasteaiamõtisklused

Oeh, kuidas emps viimasel ajal on tabanud ennast ootamas seda aega, mil Mariast juba lasteaialaps saaks. Mitte et emps väga tööle tagasi igatseks, aga sellepärast, et sel väikesel tirtsul on energiat nii palju, et emmel seda päeva jooksul enam naljalt ära kulutada ei õnnestu. Ka õhtul hilja jätkub Marial veel jõudu vilkalt ringi vudistada: issi opa - emme opa - emme, issi vahele diivanile - vanaema opa - vahepeal tita kaenlasse ja edasi uuele ringile - lonks juua ja autoga ringi kihutama jne, jne. Kui hommikupoolikul õues ei käi või kuskil mujal kodunt väljas, siis Mariat lõunaunne meelitada ei õnnestugi.
Eelmisel nädalal ja nüüdki on Maria teisel vanaemal puhkus ning mõtlesime siis harjutamise mõttes ja ka ses mõttes, et emps natuke tööasju teha saaks, et issi viib tööle minnes Maria vanaema juurde ning tulles võtab jälle kaasa. Siis saab Maria harjutada hommikul vara tõusmist, päeval lasteaia õue peal mängimas käia ning enam vähem õigel ajal (lasteaja mõttes) lõunaund magada. Empsil on hommikul üksi jäädes muidugi selline tunne, et tükike temast on minema viidud ja kohe kuidagi ei oska olla. Selline tunne tuleb, et tea kas raatsibki last lasteaeda panna. Loodetavasti kaob see tunne harjumuse ja ajaga, sest Maria tundub sellist elu küll nautivat. Hommikul kell 7.15 üles saame ilusti, olgugi et varem olime harjunud kella 10-ni põõnama. Ja kui kodus oleme, siis Maria pidevalt räägib emmele, et peaksime Annemarile või Matule helistama või nende juurde minema. Kui pilte vaatame, kus Maria kuskil mängutoas või teiste laste juures on, siis hakatakse kohe nõudma mängima minemist. Kõige selle põhjal tundub, et meie Maria on sotsiaalselt piisavalt küps lasteaeda minema. Pigem võib kahelda emme valmisolekus lapsest lahus olla :-)
Natuke rohkem kui nädalakene veel ja eks siis ole näha kuidas kõik tegelikult sujuma hakkab ja mis mõtted ning tunded siis saabuvad.
Pildi peal Annemari Marial Saaremaal külas.

Koondraport suvistest tegemistest

Suvega on alati nii, et algul ei saa vedama ja hiljem kuidagi pidama. Ehk siis meie suve lõpp on pea alati olnud üle planeeritud. Ja seegi suvi ei ole mingis mõttes erand. Kuigi midagi erilist selles suves siiski oli.
Selle suve absoluutselt kõige ilusam ja olulisem sündmus leidis aset 8. juulil Paldiskis ja selle tulemusema kannavad emme, issi ja Maria nüüd kõik ühte perekonnanime. Et sellest ülevast päevast võiks rääkima ja kirjutama jäädagi, siis piirdume siinkohal Maria muljetega ja viitega piltidele: www.vekfoto.ee/triinpriit . Maria suhtus sellesse tähtsasse päeva ülima tõsidusega. Hommikul tegi juuksur Katri ka temale uhke soengu ning kui tuli aeg kleit selga panna, kadus hetkega mõningane tusatuju, mida tekitas ülemõistuse palav ilm, pidev sagimine ning organiseerimine. Pulmarongis sõites leidis Maria õige aja mõnusaks lõunauinakuks ning kogu ülejäänud õhtu jooksis ja tantsis see väike printsess särades ringi. Väsimus tuli peale täpselt siis, kui tuli aeg ametliku osa otsad kokku tõmmata ja emme tahtis mõningad tänusõnad öelda vanematele meie siia ilma toomise, mõistlikeks inimesteks kasvatamise, peo korraldamise jne. jne. eest. See sõnavõtt jäi lühikeseks ja lõppes Maria kõvahäälse protestiga. Kogu päeva valguses oli see väike vahejuhtumine Mariale muidugi juba eos andeks antud :-) Siis läks Maria vanaemaga magama ning pulmarahvas hakkas torti nautima. Kangemad mehed magama ei jõudnudki, st pidu kestis hommikuni!
Kohe peale pulmi sõitis Maria emmega "laagrisse" maale vanaema juurde. Alguses koos emmega, aga lõpuks juba ka nädala jagu ilma emmeta möödus puhkus maal lennates. Märkimistväärt tulemused on järgmised:
- peale nädalast maal viibimist otsustas Maria korralikult sööma hakata; kohe nii korralikult, et vitsutas sisse vorsti, kartulit, kurki tomatit jne. ja korra kamandas isegi peale laua koristamist söögi lauale tagasi;
- uued sõnad ja sõnadest laused tulid päevadega; nüüdseks koostab Maria juba 4-5 sõnast koosnevaid lauseid ja võib emme abiga laulda Mutionu pidu algusest lõpuni.
- kuigi ei ole me Maria juures ka varem eriti võõrastamist täheldanud, siis mida aeg edasi, seda julgemaks ja aktiivsemaks ta muutub; kord onu Eeriku ja tädi Leenuga ringi reisides teatas Maria, et tal on nüüd issi autos sõitmisest kõrini ja tema tahab tädi Leenu autosse - läkski!; lisaks pöördub ta tihtipeale nüüd empsi sõbrannade poole küsides sülle või kutsudes neid mööda treppe ronima, emme saab samal ajal energiat säästa.
- potil käimine on selge, mähkut kasutame vaid siis kui pikemalt vaja linna peal olla või võõras autos sõita või emps ei viitsi tagavara varustust kaasa võtta. Sest vahel ju ikka juhtub. Hiljuti püüdis Maria ka ise pükse maha võtta enne potileminekut, aga kuna see tal väga kiiresti veel välja ei kuku, siis ... aga harjutamine teeb ju meistriks;
- käisime lasteaeda kaemas - lahe oli, Mariale meeldis kohe esimesest silmapilgust ja kasvataja arvas, et ilmselt ei ole emmel vaja esimesi päevi koos Mariaga lasteaias istuda :-). Juba oligi empsil Mariat lasteaja hoovilt minema meelitada suht keeruline. 6. septembril siis esimene lasteaiapäev, emps aga peab valmistuma tööle naasmiseks.
Aga sinnamaani naudime veel täiel rinnal suve!!