Minuga on raske

Pean ausalt tunnistama, et ma ei ole praegu kõige sõnakuulelikum laps. Ma saan küll aru fraasidest "ei tohi", "ära tee", "tule ära" jne., aga enamasti ei ole ju kasulik neist aru saada, sest keelatud on tavaliselt just kõige toredamad ja ahvatlevamad asjad. Näiteks mulle väga meeldib vanaema raamatutenurk põrandale laiali tõmmata ja emmet ja teisi oma pisikeste kikudega hammustada ja vannitoas sampoonipudelid riiulist alla tõmmata ja juhtmeid sikutada ja veel palju muud, mille peale enamasti üks eelloetletud fraasidest järgneb, aga mina siis ainult naeran ja jätkan rõõmsalt oma tegevust. Ja kui mind korduvalt keelatakse, siis vaatan kelmikalt üle õla, naeran ja jätkan tegevust. Praegu see ignoreerimise taktika veel töötab, kuna rääkida ma ei oska ja võin vabalt teeselda, et ei saa aru, mida mulle öeldakse. Kui rääkima hakkan, siis pean ilmselt ka sõnakuulelikuks hakkama. Aga seni tuleb ju täiega nautida seda titaaega!!