Magan nii kaua kui tahan

Viimasel ajal armastan hommikuti kaua magada - ikka kümne, poole üheteistkümneni. Nii mõnus on ju hommikul voodis lesida. Päeval magan nüüd enamasti üks kord ja siis umbes tunnikese korraga. Vahel õnnestub ka poolteist magada ja kui kuhugi autoga sõidame, siis juhtub et magan ka kaks korda päevas. Aga üldiselt olen otsustanud, et ei kavatse enam poolt oma noorest elust maha magada nagu see väikestel titadel kombeks on.

Igatahes on emme hakanud välja mõtlema abinõusid, mis sunniksid mind hommikuti varem ärkama. Näiteks paneb ta käima raadio ja tõmbab kardinad eest, tõuseb ise üles ja asub oma igapäevatoimetusi tegema (ja seda mitte hiilides nagu õhtuti kui olen magama läinud). Aga kas te arvate, et see mõjub?? Hoopiski mitte! Kui avangi korraks silmad ja vaatan emmele otsa, siis pigistan need kohe uuesti jälle kinni, kohendan asendit ja mõnulen edasi. Laps võib ju ometi magada kui ta tahab.

Tegelikult ega see hommikune magamine emmet niiväga ei häirikski, kui ma õhtul normaalsel ajal tuttu läheksin. Aga mul tuleb just õhtul hilja, kui pidžaama juba seljas ja ise puhtaks pestud, tohutu tahtmine mängida ja mööda korterit ringi vudistada. Ja kui emme panebki mu voodisse ja tule kustu ja tissi suhu, siis lasen sealt suhteliselt kiiresti jalga. Nii jäängi magama alles peale ühtteist.

Igal juhul palju edu ja pikka närvi emmele minu režiimi treenimisel ;-)