Öine terror

Ei tea kas see on vanadusest (loe: vanusest) tingitud või mis, aga öösiti ei ole mul enam und. Või noh õigemini on minu uni hästi erk. Kui varem pani emme mu süles magama ja siis tõstis oma voodisse, siis võisin parematel päevadel seal magada isegi paar tundi. Nüüd on nii, et maksimaalselt pool tundi ja löön kisa lahti. Kui emme mu uuesti magama uinutab, ainult tissiga see loomulikult õnnestub, ja siis jälle minu voodisse paneb, hüüan mõnekümne minuti pärast taas appi. Ja nii see trall käib.
Teine võimalus on muidugi see, et magan emme issi kaisus, sest emme ei jaksa mind kogu öö kahe voodi vahet tassida. Aga arvake mis - ega ma sealgi pikemalt maga! Nii kui emme tissi suust võtab ja endale mugavamat asendit püüab leida, nii olen mina üleval ja nõuan ... tissi muidugi. Nii juhtubki vahel et mina olen risti emme-issi voodis ja emme issi püüavad kummagi veere peal imetasa olla, et ma natukesekenegi tukuksin. Vot seline terror on meie peres.
Emme on hommikuti millegipärast väsinud ja tusane ...