Pähh-onu ja teised sõnad

Mõned päevad tagasi sättisid emme ja Maria ennast õue minema ning kohe kui nad trepikoja uksest olid väljunud, märkas Maria prügikasti juurde siirduvat meesterahvast. Hetke jälgis Maria prügikastis sobravat meest ning teatas siis näpuga mehe peale näidates "Pähh-onu!".
Viimasel ajal areneb Maria kõneoskus märgatava kiirusega. Keeleliselt täiesti õieti kasutab ta juba sõnu, tädi, onu, part, sai, või, tiss, papu, pall, poiss, tass, ... . Tegelt on neid sõnu ju veel, aga kirjapanemise hetkel ei tule nad loomulikult meelde. Sinna juurde veel tema enda sõnad ehk et sõnad, mis veel ei ole keeleliselt päris korrektsed. Nagu näit pii - piim, nuda - nuga, iss - issi, utt - lutt, or(j)a - orav, us - pluus, too - tool, uua - juua, ind - lind, ba - banaan, eib - leib, mana - vanaema ja vanaisa, ope - jope, tii - tiiger, obu - hobune.
Titesõnu, mis meil juba ammu suus, siinkohal uuesti kirja ei panegi.
Aga kust Maria uusi sõnu õpib? Raamatutest. Maria väga armastab raamatuid ja tal on ka oma pisike raamaturiiul.
Aga nüüd Maria ärkas ja sellega see sissekanne otsa saabki.