Sünnipäev!!!

Sünnipäev on tore päev,
kauaks, kauaks meelde jääb ...

Ennem kui hakkan rääkima oma sünnipäevast, räägib emme minu sündimise päevast, et see ilus mälestus ajaga ei kustuks.
Niisiis Maria sündimine emme silmade läbi.
Arsti poolt ultraheli järgi pandud sünnitustähtaeg oli 24-25 november, päevade järgi arvutatuna 28 nov. Selliseid kohati regulaarseid valusid ikka poole tunniste ja vahepeal 15 min vahedega olin juba tundnud paar nädalat. Ise tegelikult arvasin ka miskipärast et pigem sünnib mu tibu varem kui et kauem kõhus tahab olla. Aga ei miskit! 29. nov õhtul kell 23.30 hakkasid siis need tõelised valud. Olin ikka raseduse ajal natuke pabistanud, et kuidas ja kas ma ikka tunnen ära, millal need tõelised valud algavad, aga need olid kohe tõesti hoopis teistsugused ja kohe 15- minutiliste vahedega. Hakkasin valude vahesid ka üles märkima, sest meeles ei püsinud miskit muud peale peagi sündiva tita. Ja nii ma veetsingi selle öö mööda tuba ringi jalutades. Vahepeal oli hea kui tulevane issi selga masseeris. Hommikul kella 6 ajal kui valude vahed juba 3-5 minutit olid, otsustasime, et nüüd läheme küll sünnitama. Pakkisime koti ja läksimegi. Haiglas siis täideti vajalikud paberid, vahetasin riided ja jäime ämmaemandat ootama, kes meile vastu pidi tulema. No küll tal ikka võttis palju aega see ülevalt alla tulemine. Jõudsin juba valvetädilt mitu korda küsida, et ega meid siia äkki unustatud ei ole. No pool kaheksa jõudsime siis lõpuks sünnitustuppa. Kohe KTG alla ja arst katsus emaka avatust. 5 cm!!! Nagu arst ütles, siis pool tööd tehtud juba! No egas midagi, valutasime siis edasi. Vahepeal proovisin ka naerugaasi ja paratsetamooli küünalt. Ei tea, eriti vahet ei olnud. Samas need valud ka nii hullud ei olnud nagu ma ette oli kujutanud. Siis küsisin vanni, sest olime otsustanud vees sünnitada. Ämmakas vaatas, et emaka avatus 8 cm ja läksimegi vanni. Vannis oli mõnus, dusiga sai kõhtu masseerida ja vees oli väga mõnus asendeid vahetada. Ämmakas muidugi käis vahepeal ka teisi sünnitajaid vaatamas. Oi kus mina siis pabistasin, et mul vupsab kohe laps välja kõhust ja tema jalutab rahulikult minema. Aga ... siis läks soe vesi ära! Õnneks tuli mõne aja pärast tagasi, muidu oleksin pidanud külma pärast vannist välja ronima. Siis tuli kole tahtmine punnitada ja küsisin ämmaka käest, et kas juba võib. Tema vastas, et tehku ma nii nagu tunnen. ja siis ma pressisin - ikka kolm korda pressisin ja siis ootasin. Ja üha tihedamini küsisin, et kas pea juba paistab ja mitu korda ma veel pean pressima. Vastuseks sain, et ikka natuke veel. Ütlesin siis, et ma palju rohkem enam ei jaksa. Aga juba oligi minu väike ingel järgmiste pressidega siin ilmas. Tüdruk!! nabanöör kaela ümbert ära võetud, pandi ta mulle rinnale ja nii me seal kolmekesi siis tutvusime. Seejärel läks ämmakas koos issiga titat kaaluma ja riidesse panema. Mina istusin see aeg vannis ja ajasin juttu praktikandiga, kes kogu mu sünnitust ämmaemanda kõrval jälginud oli. Kui ämmakas mind vannist välja aitas ja sünnitustuppa transportis, istus issi, meie tütreke süles, juba voodi kõrval. Seejärel vaatas ämmakas mind üle ja tegi enda sõnul paar ilupistet. Need toimingud tehtud, aeg tita rinna otsa panna. Siis vaatasime issiga teineteisele otsa ja otsustatud oligi, et printsessi nimeks saab Maria. Järgmise tunnikese veetis Maria emme tissi otsas ja meie issiga saatsime laiali rõõmusõnumeid ning võtsime vastu õnnitlusi. Niipalju veel et tüdruk oli 51 cm pikk ja kaalus 3,4 kg. Ja kokku kestis sünnitus kaksteist tundi, millest haiglas veetsime me 5.

Ehh, nüüd on möödas juba minu esimene sünnipäev. Olgugi, et külalised on mul ka täna ja neid tuleb veel hommegi, toimus minu päris õige sünnipäevapidu koos kõikide teiste pisikestega 30. novembril Naerusuu mängutoas. Aitähh kõikidele, kes kohale tulid ja minu sünnipäeva nii vahvaks ja lõbusaks aitasid teha. Ja veel aitähh paljude toredate kingituste eest. Nüüd on mul pikka aega jälle huvitav mänguasjakastis tuhnida, kuna seal palju uut kraami.
Mis mulle siis kingiti?
Vanaema ja vanaisa kinkisid mulle auto (pildil). No mänguauto esialgu. Sellega meeldib mulle väga mööda elamist ringi kihutada.
Annemari emmega kinkis mulle nukuserviisi. Esialgu mängin sellist mängu, et söön ja joon sellest serviisist ise ja siis pakin kõik asjad jälle ilusasti koti sisse tagasi. Vahva on.
Ottomar emme ja issiga kinkis mulle samuti nõudekomplekti, millele on lisaks armsale jänkukesele koguni minu nimi peale joonistatud. See on natukene õrnem asi ja sellest hakkan ma siis sööma kui veidi osavamaks saan ja enam kõiki asju kaarega laualt maha ei pühi.
Kaisa ja Armin vanematega kinkisid mulle Lego klotsid. Mina oskan neid praegu kastist välja kallata ja siis jälle kasti sisse loopida, aga emmega koos ehitasime mulle neist juba elevandi ja pardi ja auriku ja jaanalinnu ka.
Mathias emme ja issiga kinkis mulle nõudekomplekti ja suure varrukatega pudipõlle. Kõik need vidinad lasin kohe järgmisel hommikul käiku (pildil).
Trino emmega kinkis mulle suure täispuhutava toru. Selle peal saan ennast mõnusalt rullima hakata, nii kõhuli kui ka selili. Ja issi-emmegi saavad sellega mängida püüdes selle toru sees olevaid väikeseid pallikesi vastavalt värvidele õigetesse vahedesse veeretada.
Tristan Sander emme ja issiga kinkis mulle ilusa punase velvetkleidi. Selleks et seda selga panna, pean ma muidugi veel mõned head sentimeetrid kasvama ;-)
Madis ja Robin emmega kinkisid mulle laheda pidžaama. Selle sees on mul ka veel natukene ruumi kasvada.
Karoliina emme ja issiga kinkis mulle päntajalg pardi, mida on lahe järele vedada siis, kui ma päris ise käima hakkan ja ühe väikese raamatu ja emmele ajakirja Väikelaps. Viimase sellepärast, et astun ju nüüd uude elujärku ehk et võin uhkusega teile teatada, et olen nüüd väikelaps mitte enam beebi.
Tädi Leenu tõi mulle hambaharja ja hambapasta ja onu Eero andis mulle ka ühe vahva mänguasja, mida saab haamriga taguda ja kus saab kujundeid õigesse auku toppida, aga mida ma siinkohal kuidagi nimetada ei oska :-( (pildil).
Karut tõi mulle lilled ja kingituse lubas pühapäeval koos emmega üle anda.
Raul ja Martin andsid emmele miskid ümbrikud, kus sees kinkekaardid. Loodetavasti muundab emme need paberilipakad aja jooksul samuti millekski toredaks minu jaoks.
Kokkuvõttes oli hiiglama lahe sünna. Olin õhtul päeva sündmustest nii erutatud, et isegi uni ei tahtnud tulla. Täna jälle väsitav päev seljataga, kuna külas käisid vanavanaema ja vanavanaisa ja vanaonu.
Pildireportaaž sünnipäevast jõuab minu pildialbumisse lähima aja jooksul. Annan sellest teile kindlasti teada, sõbrad.
Pean siinkohal ka ära märkima, et olen nüüdseks juba 7-8 sammu iseseisvalt teinud. Harjutan usinasti!