Maria maailm

Koht, kus kirjas kõik vahvad sündmused, mida tahaks teistega jagada ja hiljem meenutada

teisipäev, september 12, 2006

Alles oli väike beebi, täna juba lasteaialaps ...

Kui augustis lasteaiaga tutvumist tegemas käisime, siis sai kokku lepitud, et esimene lasteaiapäev on Marial kolmapäeval, 6. septembril. Terve suve ja rohkemgi veel ei ole Maria haige olnud, nüüd siis, pühapäeval enne 6. septembrit saabus Mariat kimbutama nohu. Otsustasime, et lükkame lasteaeda mineku järgneva esmaspäevani edasi. Ja nii oligi Marial esimene lasteaiapäev eile ja täna juba teine. Kõik on uus ja huvitav!
Emme ja issi tõusevad hommikul enne seitset, Maria ärkab (loe: äratatakse) pisut enne poolt kaheksat. Selleks ajaks on emme-issi juba riides ja söönud ning valmis tegelema ainult tütrekesega. Seejärel istub Maria mõnda aega potil (pildil). Talle meeldib seal millegipärast kaua istuda, ei tea, kas ississe või :) Siis paneme riidesse, hambad ja nägu puhtaks, asjad kokku ja minekut. Tõeliselt kiiresti saavad hommikused toimetused ühele poole kui toimetuste hulka ei kuulu hommikusöök! Esimesel päeval nagu ka teiselgi läksime lasteaeda koos issiga. Õpetaja arvas küll pärast esimest kohtumist Mariaga, et ega emmel ilmselt temaga koos rühma jääda ei ole vaja, aga no emps oli ju uudishimulik ja natuke aega (nii umbes pool tundi) ikka oli kohal. Peale Maria oli nii vara lasteaias veel üks tüdruk, samuti koos emmega, samuti alles harjutamas. Tema oli enamuse ajast õnnetu ja nuttis, lutt lubati tal küll suus hoida, aga läbi luti ikka nuttis. Maria muidugi märkis kohe ära, et tita nutab ja hakkas talle lohutuseks mänguasju pakkuma. Et see aga tüdrukut eriti ei lohutanud, siis otsustas Maria endale muud tegevust otsida: lasi liumäest alla, proovis ükshaaval läbi kõik rühmaruumis leiduvad autod, tutvus nukuköögis kõigi kappide sisuga ning laadis nõudekapi peaaegu tühjaks. Seejärel toodi hommikusöök - kaerahelbepudru moosiga - ja kõik lapsed (vahepeal oli neid lisandunud) istusid laudadesse. Igaühel on muide oma koht nagu ka oma nimeline voodi, pissipott, käterätt ja kapp. Kõigile lastele seoti ette naljakad pudipõlled ja head isu! Siis tuli see koht, kus Maria arvas, et emme nüüd võiks tal aidata süüa, sest kodus ju emme tavaliselt aitab (selleks et kiiremini söödud saaks, sest igal hommikul üle tunni aja hommikust süüa ei viitsi). See oli märk sellest, et parem oleks kui emme nüüd ära läheks. Ütles siis emps Mariale, et läheb nüüd tööle, mille peale Maria vastas noogutades mhmmh ja nii oligi. Paari tunni pärast helistasin lasteaeda ja sain teada, et Maria sõi-jõi ja mängis ning kohe minnakse õue. Järele läksin Mariale peale lõunasööki, siis kui teised lapsed magama sättisid. Lõunasest supist ta muidugi keeldus, aga magustoitu siiski õnneks sõi. Mis õpetaja esimesest päevast arvas? Maria olevat tubli ja mängivat ilusti, emmet issit taga ei otsi ega nõua. Nuttu oli ikka ka natuke. Õues kukkumisest: teine tüdruk oli kõrval olnud ja kui õpetaja Marialt küsis, et kas too tõukas, siis Maria kordas, et tõukas-tõukas, aga no praegu kordab ta järele kõik, mis sa talle ütled. Ja teist korda olevat Maria haledalt nutma hakanud siis, kui üks poiss tema lauast söögi ajal lusikaga vastu taldrikut virutas nii et supp Mariale pluusi peale pritsis. Kui emme Mariale järele läks, oli too just söömise lõpetanud ja lehvitas laua ääres rõõmsalt lauamatti. Lõunauinaku tegi Maria kärus teel kodu poole. Pärast lõunat tegid emme ja Maria esimese lasteaiapäeva puhul kooki ja õhtul läks Maria enneolematult vara - juba kell kolmverand üheksa - magama.
Teine päev lasteaias möödus õpetajate sõnul samuti joostes ja mängides (pildil just rühma jõudnud). Hommikul oli veel lisaks laulutund. Kuna hommikusöögiks pakuti riisisuppi ja lõunaks kalasuppi, Maria aga suppe kunagi armastanud ei ole, siis söömaajad piirdusid kahjuks hommikul saia ja lõunaajal leivaga. Kui emme Mariale järele läks, olid teised lapsed juba voodites, Maria aga tihkus õpetaja süles nutta. Kui me nüüd arutasime, et miks nutt tuli kuidas kõik oli, siis rääkis Maria sellest, et teised tüdrukud ja poisid läksid voodisse teki alla ja panid silmad kinni. Kasvataja arvas, et prooviks ka Maria homme magama panna. Võibolla läks tal tõesti tuju sellest ära, oli ju temagi väga väsinud ja kõik teised lapsed peale tema sättisid magama.
Homme jälle päev. Lasteaiapäev!

1 Comments:

  • At 10:12 AM, Blogger Marje said…

    tore kohe kuulda, et kellegil lasteaeda minek ka positiivselt kulgeb... hirmutavad siin kõik koguaeg, et lapsed mitu nädalat nutavad ema taga, enne kui lepivad lasteaiaga. Meil ka järgmisest esmaspäevast lasteaia tee jalge all. ja nagu teiegi, siis vist lasteaia-eelsest stressist kerge nohu. igatahes ootame huviga, kuidas teil uued toimetused lasteaias lähevad:)

     

Postita kommentaar

<< Home