Me kelgule, me kelgule võib tulla veel üks laps ...

Viimane seiklus viis emme-issi rändama mööda Harjumaa mõisaid. Ja Maria sai loomulikult kaasa kelgutada. See oli vahva laupäev. Ilm oli imeilus, päike siras lumelt vastu ja taevast langes üksikuid lumehelbeid. Sõitsime kelguga ikka künka otsa ja siis jälle künkast alla. Sellele järgnes väike uinak autos ning kehakinnitus Saku pruulikojas. Ja et tegijal juhtub mõndagi, siis läks Maria kelk paar korda ka ümber ning Maria sai sõna otsese mõttes lund maitsta. Nämm!